17 päeva veel. Ootan, ootan, ootan Eestisse tagasitulekut väga, väga, väga. Ärge saage valesti aru, ma ei kahetse, et siia tulin, aga kopp on ees ning ära ka ei liigu. Õnneks pole enam palju jäänud ning peagi saab koju. Polegi varem vist lennusõitu nii väga oodanud.
Disneylandis liigub igasuguste keelte kõnelejaid, kõige enam hispaanlasi. Ühel korral üritas üks vanem naine mulle midagi selgeks teha. Ja nõudlikul toonil korrutas kahte sõna. Ning iga korraga lähenes mulle järjest enam. Üritasin leida kedagi, kes hispaania keelt kõneleks, kuid tulutult. Lõpuks pani ta OMA käe MINU kõhu peale. Sinna, kus teoreetiliselt põis asub. Ma olen juba varem maininud ning mainin veel, et mulle ei meeldi, kui mingid suvalised mind käpivad. Suunasin ta siis vetsu. Ma ei saa aru, oma põie peale ei võinud seda kätt panna? Ühel korral pani üks mees oma pöidla kubeme piirkonda ning imiteeris pissimist, et selgeks teha, et ta tahab teada saada, kus WC asub. Nii võib teha, see oli päris lõbus isegi. Mina naersin, tema naeris, ta kaaslane naeris. Aga ära palun näperda mind. See, et sa sigakanti raha siia maha jätad, ei anna sulle õigust minuga käituda, kuidas aga soov on.
Kuigi mu prantsuse keelest arusaamine on paremaks läinud, tunnen end siiski ebamugavalt, kui keegi väga kiiresti minuga prantsuse keeles räägib. Veel enam kui nad rahulolematud on. Nimelt sai üks mees väga kurjaks, kuna ta tahtis perega terrassil süüa ja kohti polnud. Kolm lauda ootasid, et inimesed tellimustega tagasi tuleksid ja see mees käskis mul ühe laua nende jaoks tühjaks teha. Anna andeks, aga nemad on maksnud sama raha, mis sinagi, ning ma ei hakka neid ära ajama lihtsalt sellepärast, et sina ka juhtumisi tahad väljas süüa. Seletasin talle, et nad ootavad oma tellimust, mille peale ta nõudlikult küsis: See on ju nendele, kes söövad. Jah või ei? JAH VÕI EI? Jah, on küll, aga nad ootavad oma tellimust ning nad olid siin enne, ma ei saa neid ära ajada. SKANDAAL! Oeh jah, rahune maha. Ma sain aru enam-vähem kõigest, millest ta kiirelt, kurjalt ning suud vaevu liigutamata rääkis. Kuna mu prantsuse keel pole just parim, ei saanud ma sama veenvalt talle vastata ning nõnda ma tundsingi, et olen lõksus. Ta kõndis lihtsalt minema. Oli kuri. Aga ma olen kindel, et käitusin õigesti. Ma ei mõtlegi mitme laudkonna viha enda peale võtta.
Aeg-ajalt tuleb ette, et meid saadetakse hotelli hommikusöögilauda aitama. Mind ootab ees terve nädal seda, aga see selleks. Igatahes küsis üks kolleeg, kust ma pärit olen. Eestist. Mis päritolu see on? No soomlastega oleme sugulased. Aaa, Soome. Nojah, Soome, Eesti, Läti ja Leedu. Ja kui ma olin seda öelnud, vaatas ta mulle imestunult otsa. Eesti on riik? Pole kuulnudki. Järgmisel korral töötasin sellises piirkonnas, kus pidime käru tühjaks tegema ning asju läbi kahe ukse pesuruumi tassima. Üks noormees töötas minuga ning palusin tal seda ise seda, kuna kandik 30 tassi ja 60 klaasiga on minu jaoks suti raske. Tema vastus? See on liiga raske. Ma tean, sellepärast ma abi palusingi. Mis seal ikka, tassisin ise neid kandikuid. Vähemalt on tugevad käelihased. Aga kõik pole tainad. Järgmisel korral töötasin ühes teises piirkonnas ning sealne noormees küsis, kas ma tahaksin minna käru tühjendama. Küsisin, kas ta seda ise ei tahaks teha, kuna ma olen natuke lühike ja ei ulata hästi. Tema vastus? Ta naeris natuke ning tühjendas käru ise ära. Sõnagi lausumata ka kõik järgmised kärutäied. Aitäh sulle.
Rääkides teistesse kohtadesse saatmistest... Ühel päeval saadeti mind Casey's Cornerisse (Hot dog, friikad jms). Seal jõudsin olla filler, saalikoristaja, stocker ning lõpuks saadeti mind kööki. Seal oli päris tore isegi, kuid jällegi jäi mu olematu kasv mulle ette. Kui ma juba kolmandat korda sajaga vastu pead sain ja kokk mu üle naeris, siis loobusin saiade tõstmisest ahju. Järgmine kord palusin kokal seda ise teha. Ta lihtsalt naeris. Kõik naersid. Mina samuti. Kahel päeval töötasin välikärus, mis oli üsna okei. Teisel päeval sain kergemat sorti päikesepiste, kuna suvi otsustas lõpuks siia saabuda. Küll umbes viieks päevaks, aga parem see, kui mitte midagi. Teisel välikärupäeval olin breaker ehk saatsin inimesi lõunale. Kui ma teise käru olin saatnud lõunale, tuli üks naine ning hakkas pahaselt õiendama, et ma olin öelnud, et need olid tavalise maitsega krõpsud, aga tegelikult oli äädikas ka juures ja nüüd ta lapsed ei söö neid ja ta ostis 6 pakki ja mida ta nüüd tegema peaks. Tore. Esiteks olen ma transfeer ja teiseks polnud see minu aps. Mis te polnud siin 5 minutit tagasi? Ei, ma saatsin ta lõunale. Vahetasin siis kinnised pakid barbeque-maitseliste vastu. Peagi tuli see naine tagasi ja ostis veel kolm pakki krõpse. Kui sul lapselapsed näljased on, siis vii nad sööma, mitte ära lase neil krõpse näost sisse ajada.
See mitmes keeles tegutsemine ajab sassi küll. Täna ütlesin oma toakaaslasele hommikust. Ta on hispaanlanna, tal pole õimagi (ehk õrna aimugi, nii ma nüüd kirjutan), mida see tähendab. Ning inimesed eeldavad sinult ikka nii palju. Ise ei vaevu üht keelt lisaks õppima ja siis eeldavad, et sa räägid prantsuse keelt, inglise keelt, hispaania keelt, saksa keelt, vene keelt ja jaapani keelt. See sai selgeks, kui üks jaapani naine mulle paaniliselt midagi seletas. Jaapani keeles. Okei, ma räägin eesti, inglise ja veidi prantsuse keelt, hea õnne korral saan aru hispaania ja saksa keelest. Jaapani keel on liiast. Olukord sai lahendatud. Oeh, inimesed, vaadake enne ikka, mille eest te maksnud olete, kui õiendama kukute. Tekitate probleeme seal, kus neid pole.
Mu toakaaslane viskas ühe prügikoti ära. Teise jättis alles. Saa siis aru.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar